Tulbisibulate mahapanekuaeg läheneb

Meie tingimustes on õige aeg tulbisibulate mahapanekuks septembris kui mulla temperatuur on 12-10 kraadi. Liiga varajase mahapaneku ohuks on, et pika sügise korral jõuavad nad ninad mullast välja pista ning vahelduv talvine jäätumine ja sulamine loovad head tingimused taimede haigestumiseks. Samas ka pika märja sügise korral võivad sibulad liigniiskuses hukkuda.

Sibulaid mulda pannes kehtib nii nagu teiste taimedegi puhul viljavahelduse reegel. Tulbisibulaid pole mõtet maha panna kohta, kus eelmisel aastal tulbid ebaõnnestusid või on juba mitu aastat enam-vähem kasvanud. Kui kasvatate tulpe ühel ja samal kohal vahetage kindlasti välja sibulaid ümbritsev muld, et vältida haigusi ja mulla nn väsimist. Tulbisibul uueneb igal aastal. Õigeks istutussügavuseks loetakse 3 sibula kõrgust. Kui istutussügavus jätta väiksem, võib talvine külm sibulale liiga teha, kõrgema istutuse korral kasvatab tulp rohkesti tütarsibulaid ja “mamma” ei pruugi kurnatusest õitsema hakata vaid kuivatab õienupu. Väikeaias võib kasutada istutuskorve, et vältida sortide segiminekut. Kui soovite sibulad kevadel pärast õitsemist kohe üles võtta, et teha ruumi suvelilledele, valige sibulate mahapanekuks sügavamad majapidamiskorvid nii et sibulate alla jääks korvis vähemalt 10-15 cm mulda. Selliselt istutatud sibulad saab vajadusel pärast õitsemist koos korviga ohutult varjulisemas kohas mulda kaevata, et nad saaksid rahulikult tütarsibulaid kasvatada.

Kõige lihtsam on tagada sibulate normaalne kasv ja areng lisades sibulate istutusauku pikatoimelist väetist Osmocote® Roosidele. Sel juhul pole vaja muretseda, et kasvama hakkavad juured võivad kannatada kokkupuutel väetisega või toiteelemendid kaovad koos lume sulamisega. Väetist pole vaja lisada kui kasutate tulpide mahapanekul istutusaugus värske mullana rooside või lillede mulda mis on haigusvabad ja rikastatud juba nii juurdumist soodustava kui ka pikatoimelise Osmocote® väetisega.