Roosid ja haigused – tahmlaiksus

Roosidel tekitab tahmlaiksust (Diplocarpon rosae).  Nakatumine toimub kevadel – kõige vastuvõtlikumad on noored 6-14 päevased lehed. Nakatumiseks peaksid lehed olema märjad vähemalt 7 tundi ja soojust 22-25 °C. Haigustunnused ilmnevad 10-14 päeva peale nakatumist.  Seega ilmneb haigus aktiivsemalt suve teisel poolel ja tema arengut soodustab püsiv niiskus. Tõsise nakkuse korral võib roos kaotada oma lehed juba juulis. Pidev kurnatus vähendab vastupanuvõimet talviste üleelamiste suhtes mis võib viia ka taime hukkumiseni.

Haigustekitaja talvitub haigestunud lehtedel, see tõttu on esmaseks haiguse pidurdamiseks hoida puhtust ning koristada ning hävitada nakatunud lehed.

Sügisel oleks mõistlik tugevama nakkuse korral pritsida taimi pärast lehtede eemaldamist ja võrsete tagasilõikamist raudsulfaadiga ja eemaldada mulla pealmine kiht ning asendada see uue haigusvaba Substral Rooside istutussegu.

Raudsulfaadiga pritsimine vähendab taimede haigestumist erinevatesse seenhaigustesse.

Raudsulfaadi lahusega pritsimine tõrjub õuna- ja pirnipuu kärntõbe, puuviljamädanikku, viljapuude ja marjapõõsaste lehelaiksust, karusmarja-jahukastet, sõstra viltroostet, karusmarjapõletikku, roosi-jahukastet, roosiroostet. Pritsimiseks valmistatakse raudsulfaadi 3-5% lahus (300-500 grammi lahustada 10 liitris vees), mida pritsitakse varakevadel (enne pungade puhkemist) või hiissügisel (pärast lehtede langemist).