Magneesiumi puudus – selle suve märksõna

Magneesiumi puudus ilmneb kõigil aiakultuuridel just vanematel lehtedel, aga ka võrse alumistel lehtedel. Lehed kolletuvad roodude vahelt, leherood jäävad roheliseks.

Taimede väetamisel unustatakse pahatihti, et magneesium on niisama tähtis põhitoitaine nagu lämmastik, kaalium ja fosfor ega kasutata magneesiumi sisaldavaid kompleksväetisi. Magneesiumi puudusele aitavad kaasa sagedased tugevad vihmasajud, mis viivad magneesiumi väljauhtumisele. Magneesiumi kaudne puudus ehk omastamishäire (taim ei saa seda mullast kätte) tekib kasvupinna liigse kuivuse korral ehk põuaperioodil. Kui pinnas on väga lubjarikas, ammooniumlämmastiku või kaaliumväetisega üleväetatud, muld liiga happeline ning sellest tuleneva mangaani liiaga, on taimedel raske magneesiumi omastada. Aiamulla vähese magneesiumisisalduse või selle halva omastamise indikaatorid on õunapuu, sõstrad ja karusmari. Kiiresti reageerivad mainitud puudusele ka luuviljalised ning vaarikas.

Magneesiumsulfaat

Magneesiumivaeguse kõrvaldamiseks mullas puistake 100-200 grammi /m2 segatakse kergelt mulda. Kiirema tulemuse saab kastmisega. Kastke puid ja põõsaid magneesium- sulfaadi lahusega, 15-20 grammi / 10 liitrit. Kõige kiirema tulemuse annab väetise pritsimine lehtedele 10-60 grammi / 10 liitrit vett eriti kui tegu on omastamishäirega.

Lehe kaudu väetamine ei elimineeri mullas olevat magneesiumi puudust.

Väheneb fotosünteesiv pind, tugev puudus viib lehtede pruunistumiseni ja varisemiseni ning taim läheb nõrgana talvele vastu.

Magneesiumi puudus punasel sõstral
magneesiumi puudus vaarikal
Magneesiumi puudus viinapuul
Magneesiumi puudus õunapuul